Ósimliklerdi tuqımlardan kóbeytiw
Bir jıllıqlar Kóp jıllıqlar Palızlar
Ushlı piyaz
Shvit, arpabadiyan, zirá, anis
Ashshı burısh, pomidorlar hám baklajan –tuqımların egiw
Dúkkeliler loviya, noxat, soya, jer janǵaq (araxis, qıtay ǵozası)
Terekler hám putalar
Bir jıllıqlar
Náwbettegi bir jıllıqlardı óstiriw ushın jeńillew substrattan (aralaspa jer hám torf 1:0–3) paydalanıń. Suwıqqa tásirsheń túrlerdi óz náwbetinde muzlamaytuǵın imaratta (xanada aranjereyada, ıssıqxanalarda) ósiriń hám olardı 15– maydan keyin egiń.
Túbekti topıraq penen sonday toltırıń nátiyjede, joqarı bóleginde 2 sm jay qalsın. Qadaqlanǵan tuqımlardı ashıń hám pútkil ıdıs tegislikte sebiń. Úlken bolmaǵan uruǵlardı (úlkenligi kóknardayların) jaqsısı ulıwma seppeń . Úlken tuqımlardıń ústin qalańlıǵı juqa bolǵan topıraq penen sebiń (0,5–1 sm).
Egiwden keyin túbeklerdi ayna menen azǵana jabıń (bull mayda topıraq penen jabılmaǵan tuqımlarǵa tiyisli). Hár kúni aynalardı 5–10 minutqa alıń. Birinshi tamırshalar payda bolanda jas ósimliklerdiń ústin topırapenen júdá juqa qılıp sebiń (1–2mm) hám ayna menen jappań. Jas ósimliklerge kerekli mudarda jarıqlıq kerek boladı.
Eger siz tuqımlardı júda tıız qılıp ekken bolsańız, jas ósimliklerde eki japıraq ósip shıqqanda siz olardı birimlep túbekke ótkiziwińiz múmkin.
Mayda tuqımlardı (zıǵır) sebiw kerek emes, faqat tek ekkennen keyin topıraqtı grabel menen tırnap shıǵıń . Piste gúl hám mákkeni 2–3 tuqımnan shuqırlıǵı 5–10 sm keletuǵın shukırshaǵa egiń. Bir jıllıq ósimliklerdiń kóp ǵana túrlerin aldınnan ósiriwge yaki birden jerge egiwdi tanlawıńız múmkin. Aldınnan óstirilgen ósimlikler bir- eki ay aldın gúllewdi baslaydı.
Egiw ornı: A –
aranjereya, ıssıqxana, xana aynası, hawa
temperaturası 20–25 °C B – tuwrı
jerge
– Sanlar aylardı ańlatadı,–(tire) bolsa,
tuqımlar qayta egilmeydi (tuqımlar hár
dayımǵı jayına egiledi).
| Latınsha ataması | Slovaksha ataması | Egin ornı | Egin múddeti | Egiw |
| Ageratum mexicanum | Agerát mexický | A | 1.-3. | 5. |
| Agrostemma githago | Kúkoľ poľný | B | 9.-10. / 4. | – |
| Amaranthus | Láskavec | B | 4. | – |
| Antirrhinum majus | Papuľka väčšia | B | 4. | – |
| Bidens ferulifolia | Dvojzub metlinatý | A | 2.-3. | 5. |
| Callistephus chinensis | Astrovka čínska | A / B | 3. / 4. | 4.-5. |
| Capsicum sp. | Paprika | A | 3. | 5. |
| Carthamus tinctorius | Požlť farbiarska | B | 4. | – |
| Centaurea imperialis | Nevädza cisárska | B | 4. | – |
| Crupina vulgaris | Krupina obyčajná | B | 3.-4. | – |
| Convonvulus triocolor | Pupenec trojfarebný | B | 4. | – |
| Cucurbis sp. | Tekvica | A / B | 4. | 5. / netreba |
| Cuphea lanceolata | Kufea širokolistá | A | 3.-4. | 5. |
| Dipsacus laciniatus | Štetka laločnatá | B | 9.-11. / 2.-3. | – |
| Dorotheanthus bellidiformis | Poludňovka sedmokrásková | A | 3.-4. | 5. |
| Eragrostis abyssinica | Milota habešská | A | 3.-4. | 5. |
| Eschscholtzia californica | Slncovka kalifornská | A / B | 3. / 4. | – |
| Felicia heterophylla | A / B | 3. / 4. | 5. | |
| Gazania rigens | Gazánia ohnivá | A | 3.-4. | 5. |
| Chrysanthemum coronarium | Chrysamtémovka vencovitá | B | 4. | – |
| Ipomea purpurea | Povojník purpurový | B | 4. | – |
| Lavatera trimestris | Slezovec trojmesačný | B | 4. | – |
| Linum | Ľan | B | 4. | – |
| Lopezia racemosa | Lopézia strapcovitá | A | 3. | 5. |
| Mirabilis jalapa | Nocovka jalapská | A / B | 3. / 4. | 5. |
| Nicandra physalodes | Nikandra machovkovitá | A | 4. | 5. |
| Nicotiana rustica | Tabak dedinský | A | 3.-4. | 5. |
| Nicotiana tabacum | Tabak fajčiarsky | A | (2.-)3.-4. | 5. |
| Nigella damascena | Černuška damascénska | B | 4. | – |
| Nigella orientalis | Černuška východná | B | 4. | – |
| Papaver rhoeas | Mak vlčí | A | 9.-11. / 3.-4. | – |
| Papaver somniferum | Mak siaty | B | 4. | – |
| Phalaris canariensis | Lesklica kanárska | B | 4. | – |
| Portulaca grandiflora | Portulaka veľkokvetá | A | 3.-4. | 5. |
| Riccinus communis | Ricín obyčajný | A / B | 3.-4. / 4. | 5. |
| Salvia splendens | Šalvia ohnivá | A | 2.-4. | 5. |
| Solanum pseudocapsicum | Ľulok paprikový | A | 3. | 5. |
| Tagestes | Aksamietnica | A / B | 4. | 5. |
| Tithonia rotundifolia | Titónia okrúhlolistá | A / B | 3.-4. / 4. | 5. |
| Ursinia anethoides | Urzínia kôprolistá | A / B | 4. | 5. |
| Zea mays | Kukurica siata | B | 4. | 5. |
| Zinnia elegans | Cínia pôvabná | A / B | 4. | 5. |
| jednoročné okrasné trávy: Aegilops, Bromus, Hordeum, Lagurus ovatus | jednoročné okrasné trávy: mnohoštet, stoklas, jačmeň, zajačí chostík | A / B | 4. | 5. / netreba |
Kóp jıllıqlar
Kóp jıllıq ósimliklerdi egiusılı, tap bir jıllıqlarday. Kóp jıllıqlardıń hámme túrin siz aldın óstiriwińiz múmkin (áweli tereklerdiń yarım sayasında, keyinrek, ashıq quyashlı jayda).
| Latınsha | Slovaksha | Egiw múddeti | Vegetativ kóbeyiw |
| Achilea | Rebríček | 4. | delením |
| Ajuga | Zbehovec | – | delením |
| Alisma | Žabník | 4.-5. | delením |
| Alyssum | Tarica | 4. | delením |
| Anemone | Veternica | 3.-4. | delením |
| Anthemis tinctoria | Ruman farbiarsky | 4. | |
| Aquilegia | Orlíček | 3.-5. | delením |
| Aristolochia | Vlkovec | 4.-5.* | delením |
| Aruncus vulgaris | Udatník lesný | – | delením |
| Asarum europaeum | Kopytník európsky | – | delením |
| Atropa bella-dona | Ľuľkovec zlomocný | 4.-5. | |
| Batrachium | Močiarka | – | delením |
| Calendula officinalis | Nechtík lekársky | 3.-5. | |
| Callitriche | Hviezdoš | – | delením |
| Campanula sp. | Zvonček | 3.-4. | delením |
| Carex | Ostrica | 3.-4.* | delením |
| Carlina | Krasovlas | 3.-4. | |
| Convalaria | Konvalinka | – | delením |
| Corydalis | Chochlačka | – | delením |
| Dianthus | Klinček | 6.-8. | delením |
| Digitalis | Náprstník | 6.-8. | delením |
| Echinacea purpurea | Echinacea purpurová | 3.-5. | delením |
| Echium | Hadinec | 9.-10., 3.-4. | |
| Eleocharis | Bahnička | – | delením |
| Euphorbia | Prýštec | – | delením |
| Filago arvensis | Bielolist obyčajný | 3.-4. | |
| Gaillardia ariasta | Kokarda ohnivá | 4. | delením |
| Geranium | Pakost | 4.-5. | delením |
| Hacquetia | Hviezdnatec | – | delením |
| Helianthus decapetalus | Slnečnica | – | delením |
| Hemerocallis | Ľaliovka | 4.* | delením |
| Hepatica | Pečeňovník | – | delením |
| Hieracium | Jastrabník | 3.-4.* | delením |
| Hosta x undulata | Funkia | – | delením |
| Hypericum | Ľubovník | 4.* | delením |
| Chamomilla recutita | Rumanček pravý | 9.-11., 3.-4. | |
| Inula | Oman | – | delením |
| Iris pseudoacorus | Kosatec žltý | 3.-4.* | delením |
| Iris – ostatné druhy | Kosatec – ostatné druhy | 3.-4.** | delením |
| Isopyrum | Veterník | 3.-4. | delením |
| Jovibarba | Skalnica | – | delením ružíc |
| Juncus | Sitina | 3.-4.* | delením |
| Lamiaceae – Acinos, Calamintha, Lamium, Teucryum, Thymus | hluchavkovité – dušovka, marulka, hluchavka, hrdobarka, materina dúška | 3.-4.* | delením |
| Lemna, Wolfia | Žaburinka, Wolfia | – | delením |
| Leucanthemum | Margarétka | 3.-5. | delením |
| Linum – vytrvalé druhy | Ľan – vytrvalé druhy | 3.-5. | delením |
| Lupinus polyphyllus | Lupína mnoholistá | 3.-5. | delením |
| Luzula | Chlpaňa | 3.-4.* | delením |
| Lychnis | Kukučka | 3.-5. | delením |
| Lysimachia | Čerkáč | – | delením |
| mäsožravé rastliny | mäsožravé rastliny | 4.-7. *** | delením; in-vitro *** |
| paprade | paprade | celoročne *** | delením; in-vitro *** |
| Phlox | Flox | – | delením |
| Plantago | Skorocel | 4.* | delením |
| Primula | Prvosienka | 3.-4. | delením |
| Pyrethrum parthenium | Rimbaba obyčajná | 4.-5.(-6.) | delením |
| Ranunculus | Iskerník | 3. | delením |
| Rudbeckia hirta | Rudbekia srsnatá | 3.-4. | delením |
| Salvia – vytrvalé druhy | Šalvia – vytrvalé druhy | 3.-4. | delením |
| Saxifraga | Lomikameň | 3.-4.* | delením |
| Scutelaria | Šišak | 3.-4. | delením |
| Sedum | Rozchodník | – | delením, koreňové, stonkové a listové odrezky |
| Sempervivum | Rozchodnica | – | delením ružíc |
| Silene | Silenka | 3.-5. | delením |
| Sisyrinchium | Mečovka | 4. | delením |
| Tragopogon | Kozia brada | 3.-4. | |
| Trifolium | Ďatelina | 4. | |
| Trollius altissimus | Žltohlav najvyšší | 3.-4. | delením |
| Typha | Pálka | – | delením |
| Vicia | Vika | 4.-5. | |
| Viola | Fialka | 4.-5. | delením |
| vytrvalé trávy | vytrvalé trávy | 3.-5. | delením |
- Palızlar
Ushlı piyaz
Tuqımlardı onsha shuqır bolmaǵan (0,5 sm geshe) tuwrı aprel-may yaki avgusta egiń. Orındı ıǵal biygana otlarsız saqlań (ósimliklerdiń ónip shıǵıwında bull zárúr). Keyinrek ushlı piyaz talabshan bolmaydı. Ol qalıń bayalam payda etedi, keyinshelik olardı bir márte 2–3 jılda bóliw zárúr hám qayta egiw zárúr.
Kıs kelemen deyin ushlı piyazdı (tamırların) qazıwıńız múmkin (shama menen 10 sm topraq qatlamın) azǵantay qurıw ushın qaldırıń hám úy jaqınına (ústpe-úst bir qansha qatlam menen) jatqızıń hám tógilgen japıraqlar menen ústin jabıń. Qısta (suwıq hawada: dekabrden- fevralǵasha) hár hápte ushlı piyazdıń tamırların shıǵarıń hám 2–3 kúnge 10 °C ta qaldırıń. Keyin olardı túbekke egiń hám xana aynasınıń aldına (ishki jaqtan) jaylastırıń. Shama menen bir hápteden keyin ushlı piyaz “ jayılıp ketedi“ hám bir ay dawamında vitamin C ǵa bay bolǵan piyaz jıyıwıńız múmkin.
Shvit, arpabadiyan, zirá, anis
Tuqımlardı aprel ayında ayırım yaki ekilemshi dárejede, mısalı, geshirge egiń. Keyingi ósiriw tek biygana otlardan tazalap az-azdan suwǵarıp turıń. Qıyar máusiminde siz shvit ukrobın qıyar menen konserva qılıwıńız múmkin. Vegetaciya waqtında ziránıń japıraqların suyıq awqatlarda salatlarda sonıń menen birge góshke garner sıpatında paydalanıwıńız múmkin. Arpabadiyan tuqımlarınan zirá hám anisden paydalı shay demlewińiz múmkin “dem bolıw” hám awqat sińiriwde qol keledi . Gúsde arpabadiyan hám ziránıń tamırların terip (petrushkanı da ) hám suyıq awqatlarda paydalanıwıńız múmkin.
Ashshı burısh, pomidorlar hám baklajan –tuqımların egiw
Mart ayınıń ekinshi yarımında 2–3 pisteni túbekke (diametri 6–8 sm, uzınlıǵı shama menen 8 sm, onnan da kóbirek bolıwı múmkin) ılaylı topıraq penen jaylastırıń. Túbeklerdi jaqtılaw júdá ıssı bolmaǵan jayǵa (xana temperaturası jeterli boladı) koyıń. Júdá joqarı temperatura tuwrı kelmeydi, sebebi ósimlik kóshiriw temperaturalı chokni ótkiziw múmkin. Ósimliklerdi xanada 15-mayǵa deyin ósiriń keyin olardı jaylarına egiń.
Dúkkeliler loviya, noxat, soya, jer janǵaq (araxis, qıtay ǵozası)
Loviya, noxat, soya aldıńǵı eginsiz bir jerge egiledi . Araxisti tap pomidorday aldınnan egiń ( joqarıǵa qarań). Hár túrli kesellikler hám zıyankesler sebepli 3–6 jıldan artıq bir orınǵa egilmeydi.
| Túr | Egim | Tuqımlardı jıynaw múddeti | ||
| múddet | sm shuqırlılıǵı | usıllır | ||
| Botalı loviya (tuqımlarǵa) | 5.-6. | 5 | in intervalı 40×40 sm | 7.-10. |
| Botalı loviya (dúkkeklikler) | 5.-7. | 5 | in intervalı 40×40 sm | dúkkekli 6.-10. |
| Tırmasıtuǵın loviya | 5. | 6–8 | in intervalı 80×80 sm | 8.-10. |
| Soya | 1.-5.5. | 4–5 | qatarlar masapası 40 sm, oósimliklerdiń arasındaǵı masapası 5 sm | 9.-10. |
| Jer janǵaq (araxis) | aldınnan ósiriw 3.4., náller egiw 5.; jaqsı xasıl ushın ıssıqxana hám aranjereya zárúr ; xanada haqıyqıy kraxmalı shıqqa dus keledi | 2 | in intervalı 40×40 sm, topraq aerirlengen bolıwı zárúr, gúllegennen keyin dúkkeklikler kómiledi | 8.-9.(-12.) |
| Yasmıq | 4.-5. | 4 | qatarlarda 25 sm masapada,qatarda ósimliklerdiń masapası 5 sm | 8.-9. |
- Terekler hám putalar
Twqımlardı egiw tap bir jıllıqtay bolıp, tek bir parqı bar. Suwıqqa shıdamlı tuqımlar túri muzlawı kerek. Sonıń ushın olardı marta aprelde egiń hám egindi baǵqa yamasa sırtqa podokonnik ústinen qoyıp qoyıń, suwıq hám pás temperatura tuqımǵa tásir qılıwı múmkin.
Suwıqqa shıdamsız tuqımlardıń túrlerin (xanada- akaciyalar, ekvaliptlar, Protea, lavr,…) tap bir jıllıqlarday egiń hám 20–25 °C átrapında bolǵan temperaturada uslap turıń.
Egiw shuqırlıǵı tuqımlardıń kólemine baylanıslı. Ekvaliptlerdiń mayda tuqımları sebilmeydi tek topıraqqa basıp shıǵıladı. Qalǵal mayda tuqımlardı topıraq penen juqa sebip shıǵıladı. Úlken tuqımlardı (emen, zaytun) shuqırlıǵı 3–5 sm keletuǵın shuqırshaǵa egiledi.
««« Aldıńǵı maqala: Temeki Nicotiana glauca – balkonlı peyzajlı ósimlikler Keyingi maqala: Piyazlardı hám ósimliklerdi egiw »»»
Ekshembi 4.10.2009 21:05 | Baspa | Ósimliklerdi ósiriw usılları
KPR klubı haqqında
Ósimliklerdi ósiriw hám egiw tájriybelerińiz benen bólisiń. Bul haqqında ózińizdiń ana tilińizde maqala jazıń hám onı Botaniks jurnalında jarıqqa shıǵarıń! Bunnan da kóbirek maǵlıwmat ushın biz benen baylanısıń.