Üsemleklärne orlıqtan üsterü buyınça instruqsiä
Beryılğı üsemleklär
Küpyıllıq üsemleklär
Yäşel suğan
Uqrop, fenxel, tmin, anis
Paprika, pomidorlar häm baqlajan orlığın çäçü
Fasol, borçaq, soya, araxis h.b.
Ağaçlar häm quaqlar
Beryılğı üsemleklär
Beryılğı üsemleklärne aldan üsterü öçen ciñel tufraq qullanığız (cir häm torf qatnaşı 1:0–3). Tuña torğan törlärne aldan cılı cirdä üsteregez (fatir, oranjereyä, plenqa belän qaplanğan parnik) häm alarnı 15 maydan soñ çığarıp utırtığız.
Sawıtnı tufraq belän tutırığız, östän 2 sm urın qalırğa tieş. Orlıq qabın açıp orlıqlarnı bertigez tığızlıqta taratıp quyığız. Waq orlıqlarne (mäk orlığı qädär) tufraq belän gel qaplamasağız, yaxşıraq bulır. Ere orlıqlarnı isä yuqa tufraq qaplamı (0,5 – 1 sm) belän kümegez.
Utırqaç, sawıtlarnı pıyala belän qaplağız (bu ğädättä waq, cir belän qaplanmağan orlıqlarğa qağıla). Pıyalanı här könne 5–10 minutqa açıp quyığız. Berençe tamırçıqlar tişelep çıqqaç, yäş üsemleklärne yuqa tufraq qaplamı (1–2 mm) belän kümegez. Monnan soñ pıyala quyu inde kiräk tügel. Yäş üsemleklärgä kiräkle qädär yaqtı bulırğa tieş.
Orıqlarnı bik tığız utırtqan bulsağız, yäş üsemleklärneñ 2 yafrağı çıqqaç alarnı berämläp sawıtlarğa utırtırğa yarıy.
Waq orlıqlarnı (kinder) kümärgä kiräkmi, barı tik utırtudan soñ cirne tırma belän tırmap quyarğa kiräk. Könbağış belän ququruznı ber tişekkä 5–10 sm tiränlekkä 2–3 orlıq utırtığız. Küp kenä ber yılğı üsemleklärne turıdan açıq cirgä utırtıp bula, ämma aldan üsterelgän üsemleklär 1–2 ay aldan çäçäk atar.
Utırtu urını A – oranjereyä, parnik, fatir täräzäse, temperatura: 20–25 oC B – açıq cirğa Sannar aylarnı añlata, – (tire) orlıqnıñ küçerelmägänen añlata (orlıqlarnıñ urınnarı üzgärmi).
| Latinça isem | Slowaqça isem | Utırtu urını | Utırtı waqıtı | Utırtu |
| Ageratum mexicanum | Agerát mexický | A | 1.-3. | 5. |
| Agrostemma githago | Kúkoľ poľný | B | 9.-10. / 4. | – |
| Amaranthus | Láskavec | B | 4. | – |
| Antirrhinum majus | Papuľka väčšia | B | 4. | – |
| Bidens ferulifolia | Dvojzub metlinatý | A | 2.-3. | 5. |
| Callistephus chinensis | Astrovka čínska | A / B | 3. / 4. | 4.-5. |
| Capsicum sp. | Paprika | A | 3. | 5. |
| Carthamus tinctorius | Požlť farbiarska | B | 4. | – |
| Centaurea imperialis | Nevädza cisárska | B | 4. | – |
| Crupina vulgaris | Krupina obyčajná | B | 3.-4. | – |
| Convonvulus triocolor | Pupenec trojfarebný | B | 4. | – |
| Cucurbis sp. | Tekvica | A / B | 4. | 5. / netreba |
| Cuphea lanceolata | Kufea širokolistá | A | 3.-4. | 5. |
| Dipsacus laciniatus | Štetka laločnatá | B | 9.-11. / 2.-3. | – |
| Dorotheanthus bellidiformis | Poludňovka sedmokrásková | A | 3.-4. | 5. |
| Eragrostis abyssinica | Milota habešská | A | 3.-4. | 5. |
| Eschscholtzia californica | Slncovka kalifornská | A / B | 3. / 4. | – |
| Felicia heterophylla | A / B | 3. / 4. | 5. | |
| Gazania rigens | Gazánia ohnivá | A | 3.-4. | 5. |
| Chrysanthemum coronarium | Chrysamtémovka vencovitá | B | 4. | – |
| Ipomea purpurea | Povojník purpurový | B | 4. | – |
| Lavatera trimestris | Slezovec trojmesačný | B | 4. | – |
| Linum | Ľan | B | 4. | – |
| Lopezia racemosa | Lopézia strapcovitá | A | 3. | 5. |
| Mirabilis jalapa | Nocovka jalapská | A / B | 3. / 4. | 5. |
| Nicandra physalodes | Nikandra machovkovitá | A | 4. | 5. |
| Nicotiana rustica | Tabak dedinský | A | 3.-4. | 5. |
| Nicotiana tabacum | Tabak fajčiarsky | A | (2.-)3.-4. | 5. |
| Nigella damascena | Černuška damascénska | B | 4. | – |
| Nigella orientalis | Černuška východná | B | 4. | – |
| Papaver rhoeas | Mak vlčí | A | 9.-11. / 3.-4. | – |
| Papaver somniferum | Mak siaty | B | 4. | – |
| Phalaris canariensis | Lesklica kanárska | B | 4. | – |
| Portulaca grandiflora | Portulaka veľkokvetá | A | 3.-4. | 5. |
| Riccinus communis | Ricín obyčajný | A / B | 3.-4. / 4. | 5. |
| Salvia splendens | Šalvia ohnivá | A | 2.-4. | 5. |
| Solanum pseudocapsicum | Ľulok paprikový | A | 3. | 5. |
| Tagestes | Aksamietnica | A / B | 4. | 5. |
| Tithonia rotundifolia | Titónia okrúhlolistá | A / B | 3.-4. / 4. | 5. |
| Ursinia anethoides | Urzínia kôprolistá | A / B | 4. | 5. |
| Zea mays | Kukurica siata | B | 4. | 5. |
| Zinnia elegans | Cínia pôvabná | A / B | 4. | 5. |
| jednoročné okrasné trávy: Aegilops, Bromus, Hordeum, Lagurus ovatus | jednoročné okrasné trávy: mnohoštet, stoklas, jačmeň, zajačí chostík | A / B | 4. | 5. / netreba |
Küpyıllıq üsemleklär
Küpyıllıq üsemleklär näq beryıllıqlar sıman utırtıla. Barlıq küpyıllıqlarnı sez aldan uramda üsterä alasız (başta ağaç külägäsendä, annarı açıq qoyaşlı cirdä).
| Latinça | Slowaqça | Utırtu waqıtı | Wegetatiw ürçetü |
| Achilea | Rebríček | 4. | delením |
| Ajuga | Zbehovec | – | delením |
| Alisma | Žabník | 4.-5. | delením |
| Alyssum | Tarica | 4. | delením |
| Anemone | Veternica | 3.-4. | delením |
| Anthemis tinctoria | Ruman farbiarsky | 4. | |
| Aquilegia | Orlíček | 3.-5. | delením |
| Aristolochia | Vlkovec | 4.-5.* | delením |
| Aruncus vulgaris | Udatník lesný | – | delením |
| Asarum europaeum | Kopytník európsky | – | delením |
| Atropa bella-dona | Ľuľkovec zlomocný | 4.-5. | |
| Batrachium | Močiarka | – | delením |
| Calendula officinalis | Nechtík lekársky | 3.-5. | |
| Callitriche | Hviezdoš | – | delením |
| Campanula sp. | Zvonček | 3.-4. | delením |
| Carex | Ostrica | 3.-4.* | delením |
| Carlina | Krasovlas | 3.-4. | |
| Convalaria | Konvalinka | – | delením |
| Corydalis | Chochlačka | – | delením |
| Dianthus | Klinček | 6.-8. | delením |
| Digitalis | Náprstník | 6.-8. | delením |
| Echinacea purpurea | Echinacea purpurová | 3.-5. | delením |
| Echium | Hadinec | 9.-10., 3.-4. | |
| Eleocharis | Bahnička | – | delením |
| Euphorbia | Prýštec | – | delením |
| Filago arvensis | Bielolist obyčajný | 3.-4. | |
| Gaillardia ariasta | Kokarda ohnivá | 4. | delením |
| Geranium | Pakost | 4.-5. | delením |
| Hacquetia | Hviezdnatec | – | delením |
| Helianthus decapetalus | Slnečnica | – | delením |
| Hemerocallis | Ľaliovka | 4.* | delením |
| Hepatica | Pečeňovník | – | delením |
| Hieracium | Jastrabník | 3.-4.* | delením |
| Hosta x undulata | Funkia | – | delením |
| Hypericum | Ľubovník | 4.* | delením |
| Chamomilla recutita | Rumanček pravý | 9.-11., 3.-4. | |
| Inula | Oman | – | delením |
| Iris pseudoacorus | Kosatec žltý | 3.-4.* | delením |
| Iris – ostatné druhy | Kosatec – ostatné druhy | 3.-4.** | delením |
| Isopyrum | Veterník | 3.-4. | delením |
| Jovibarba | Skalnica | – | delením ružíc |
| Juncus | Sitina | 3.-4.* | delením |
| Lamiaceae – Acinos, Calamintha, Lamium, Teucryum, Thymus | hluchavkovité – dušovka, marulka, hluchavka, hrdobarka, materina dúška | 3.-4.* | delením |
| Lemna, Wolfia | Žaburinka, Wolfia | – | delením |
| Leucanthemum | Margarétka | 3.-5. | delením |
| Linum – vytrvalé druhy | Ľan – vytrvalé druhy | 3.-5. | delením |
| Lupinus polyphyllus | Lupína mnoholistá | 3.-5. | delením |
| Luzula | Chlpaňa | 3.-4.* | delením |
| Lychnis | Kukučka | 3.-5. | delením |
| Lysimachia | Čerkáč | – | delením |
| mäsožravé rastliny | mäsožravé rastliny | 4.-7. *** | delením; in-vitro *** |
| paprade | paprade | celoročne *** | delením; in-vitro *** |
| Phlox | Flox | – | delením |
| Plantago | Skorocel | 4.* | delením |
| Primula | Prvosienka | 3.-4. | delením |
| Pyrethrum parthenium | Rimbaba obyčajná | 4.-5.(-6.) | delením |
| Ranunculus | Iskerník | 3. | delením |
| Rudbeckia hirta | Rudbekia srsnatá | 3.-4. | delením |
| Salvia – vytrvalé druhy | Šalvia – vytrvalé druhy | 3.-4. | delením |
| Saxifraga | Lomikameň | 3.-4.* | delením |
| Scutelaria | Šišak | 3.-4. | delením |
| Sedum | Rozchodník | – | delením, koreňové, stonkové a listové odrezky |
| Sempervivum | Rozchodnica | – | delením ružíc |
| Silene | Silenka | 3.-5. | delením |
| Sisyrinchium | Mečovka | 4. | delením |
| Tragopogon | Kozia brada | 3.-4. | |
| Trifolium | Ďatelina | 4. | |
| Trollius altissimus | Žltohlav najvyšší | 3.-4. | delením |
| Typha | Pálka | – | delením |
| Vicia | Vika | 4.-5. | |
| Viola | Fialka | 4.-5. | delením |
| vytrvalé trávy | vytrvalé trávy | 3.-5. | delením |
- Yäşelçälär
Yäşel suğan
Orlıqlarnı tirän bulmağan (0,5 smğa qädär) tütälgä aprel-mayda yäki awğustta çäçegez. Tütälne dımlı häm çüpsez totığız (ğömümän bu tişelep çıqqanda möhim). Annarı suğan taläpçän tügel. Ul quyı törkemnär belän üsä, alarnı 2–3 yılda bülep ayırım utırtırğa kiräk. Qış citkänçä suğannı qazıp alıp (yaqınça 10 sm tufraq belän) çığarırğa bula, annarı anı beraz qorıtıp, yort yanında berniçä qatqa (ber berse östenä) salıp töşkän yafraqlar belän qaplap quyarğa bula. Qış köne (salqın waqıtta – deqäbrdän fewralgä qädär) suğançalarnı atna sayın çığarıp 2–3 köngä 10˚S cılığa kertep torığız. Annarı alarnı berär sawıtqa utırtıp täräzä töbenä (eçke yaqtan) quyığız. Yaqınça ber atnadan yäşel suğan tişelep çığa başlıy häm ber ay eçendä sez S witaminına bay yäş suğan aşıy alasız.
Uqrop, fenxel, tmin, anis
Orlıqlarnı apreldä yä ayırım bulıp, ya ikençe üsemlek bulıp (mäsälän, kişer arasına) utırtığız. Qalğan qaraw barı tik çüp utawda häm waqıt-waqıt su sibüdä tora. Qıyar sezonında qıyarnı tozlağanda uqropnı da qullana alasız. Wegetatsiä waqıtında tmin yafraqların aşqa, salatqa, häm it yanına ğärnir bularaq qullanıp bula. Fenxel, tmin häm anis orlıqlarınnan bik faydalı çäy yasap bula. Bu çäy ğazlardan häm başqa aşqazan awırularınnan yärdäm itä. Köz köne fenxel, tmin häm petruşqa tamırların yäşelçä aşına salıp bula.
Paprika, pomidorlar häm baqlajan orlığın çäçü
Martnıñ ikençe yartısında 2–3 orlıqnı balçıq tufraqlı sawıtqa (6–8sm diametrda, 8 sm yäki kübräk bieklektä) utırtıp quyığız. Sawıtlarnı yaqtı, ämma bik cılı bulmağan urınğa (bülmä cılılığı citä) quyığız. Bik cılıda totsağız, annarı açıq cirgä utırtqanda üsemleklär çıdamıy ala. Üsemleklärne 15 mayğa qädär fatirda üsteregez, annarı alarnı tütälgä utırtığız.
Fasol, borçaq, soya, araxis h.b.
Fasol, borçaq, soya turıdan açıq cirgä utırtıla. Araxisnı, pomidor üstergän sıman, aldan üsterergä kiräk. Awıru häm qortqıçlar taraluı arqasında alar ber urında 3–6 yıldan da ozağraq utırtılmasqa tieş.
| Tör | Utırtu | Orlıq cıyu waqıtı | ||
| waqıt | tiränlek (sm) | metod | ||
| Quaqlı Fasol (orlıqqa) | 5.-6. | 5 | çoqır arasında 40×40 sm ara | 7.-10. |
| Quaqlı Fasol (quzaqlar) | 5.-7. | 5 | çoqır arasında 40×40 sm ara | quzaqlar 6.-10. |
| Uralğan Fasol | 5. | 6–8 | çoqır arasında 80×80 sm ara | 8.-10. |
| Soya | 1.-5.5. | 4–5 | 40 sm aralı rätlärgä, ber rättä üsemleklär arası 5 sm | 9.-10. |
| Araxis | aldan üsterergä (3.-4.), açıq cirgä (5.); yaxşı uñış öçen parnik yäki oranjereyä kiräk, fatirda yış qına awırıy | 2 | çoqır arasında 40×40 sm ara, tufraq hawağa bay bulırğa tieş, çönki çäçäk atudan soñ quzaqları cirgä kümelä | 8.-9.(-12.) |
| Çeçewitsa | 4.-5. | 4 | 25 sm aralı rätlärgä, ber rättä üsemleklär arası 5 sm | 8.-9. |
- Ağaçlar häm quaqlar
Orlıqlarnı beryıllıq üsemleklär sıman çäçälär. Ber genä ayırması bar. Tuñudan qurıqmağan törlärneñ orlıqlarnı öşep alırğa tieş. Şuña kürä suıq mäesir itsen öçen alarnı mart-apreldä utırtıp, baqçada yäki tış yağınnan täräza töbendä qaldırığız.
Tuñudan qurıqmağan törlärne (fatirda – aqätsiä, ewqälipt, protey, lawr) beryıllıqlar kebek ük utırtığız, häm alarnı 20–25˚S temperaturada totığız.
Utırtu tiränlege orlıq zurlığınnan tora. Waq ewqälipt orlıqların cir belän qaplamıylar, ä barı tik bastırıp qına quyalar. Başqa waq orlıqlarnı neçkä cir qaplamı belän qaplıylar. Zurraq orlıqlarnı (imän, zäytün) 3–5 sm tiränlekkä utırtalar. Zur orlıqlarnı (qaştan, çikläwek) 5–10 sm tiränlekkä utırtalar.
««« Uzğan mäqälä: Ğäcäyep Welwiçiä (Welwitschia mirabilis) – tere qazılmanı üsteregez
Çärşämbe 4.11.2009 12:34 | Bastıru | Ekzotik üsemleklär
KPR klubı turında
Üsemleklärne ürçetü häm üsterü täcribäse belän büleşegez. Monıñ turında mäqälä yazıp anı Botanix jurnalında tuğan telegezdä yazığız! Kübräk mäğlümat alır öçen bezneñ belän elemtägä keregez.